Allikamaks

Allikamaks (ingl. withholding tax) on kinnipeetav tulumaks, mille tulu väljamaksja peab tulust kinni pidama ja maksuametile üle kandma. Vastutus maksu tasumise eest lasub seejuures tulu väljamaksjal, mitte tulu saajal. Eestis tuleb allikamaksu tasuda töösuhtest tekkivatelt tuludelt^[1], samuti osadelt füüsilisele isikule väljamakstavatelt kapitalituludelt (intress, rent, autoritasud)^[2], samas kui teistelt kapitalituludelt tuleb tasuda kulumaksu (dividendid, erisoodustused ja naturaaltasud).  

Valitsused rakendavad allikamaksu kohustust riikides, milles nii füüsilise isikud (ümbrikupalk) kui ka tulu väljamaksvatel ettevõtjad kalduvad maksupettustele omaksu suurendamiseks. Riikides, kus tulude deklareerimisel on erinevate maksusoodustuste kasutamisega võimalik vähendada riigile makstavat tulumaksukohustust, võib allikamaksu rakendamisel tekkida olukord, kus maksumaksja tuludest on kinni peetud suurem summa, kui ta tegelikult tasuma peab. Selline konflikt lahendatakse iga-aastase maksudeklaratsiooni esitamisega, milles liidetakse erinevatest allikatest laekunud tulud ja arvatakse maha kõik antud maksumaksjale kohaldatavad maksusoodustused^[3] ning leitakse tegelik tulumaksukohustus. Ülemakse korral tagastab valitsusvõimu esindav maksuamet selle, alamaksustamise korral peab aga maksumaksja tegema lisamakse seadusega määratud aja jooksul. Riikides, kus ühe maksukohustuslase kõiki maksukohustusi vaadeldakse tervikuna, võib teha tasaarveldusi nii, et ühe maksu ülemaksed tasaarvestatakse teise maksu alamaksega.

Suurbritannias ja Austraalias on kehtestatud allikamaks PAYE (pay-as-you-pay) nime all. See eristub tavalisest allikamaksust täieliku eelmaksekohustusega nii, et hilisem maksudeklaratsiooni esitamise kohustus praktiliselt kaob. Tõsi, mõnedel erijuhtudel on maksudeklaratsiooni esitamise kohustus siiski nõutav.^{[4] [5]}